Keldri elektromehaanilised torujuhtmed hõlmavad laia valikut erialasid.Torujuhtmete, tugede ja riputite mõistlik põhjalik projekteerimine võib parandada projekti kvaliteeti, vähendada kulusid ja suurendada tõhusust.Vaatame, kuidas insenerinäite põhjal detailplaneeringut teostada.
Selle projekti ehitusmaa pindala on 17 749 ruutmeetrit.Projekti koguinvesteering on 500 miljonit jüaani.See koosneb kahest tornist A ja B, poodiumist ja maa-alusest garaažist.Kogu ehitusalune pind on 96 500 ruutmeetrit, maapealne pind on umbes 69 100 ruutmeetrit ja maa-alune ehituspind on umbes 27 400 ruutmeetrit.Torn on 21 korrust maapinnast kõrgemal, 4 korrust poodiumil ja 2 korrust maa all.Hoone kogukõrgus on 95,7 meetrit.
1.Disaini süvenemise protsess ja põhimõte
1
Elektromehaanilise torujuhtme üksikasjaliku projekteerimise eesmärk
Detailprojekti eesmärk on parandada inseneri kvaliteeti, optimeerida torustiku paigutust, kiirendada edenemist ja vähendada kulusid.
(1) Korraldage mõistlikult professionaalsed torustikud, et maksimeerida hoone ruumi ja vähendada torujuhtmete konfliktidest põhjustatud teisest ehitust.
(2) Korraldada mõistlikult seadmeruumid, kooskõlastada seadmete, elektromehaaniliste torustike, tsiviilehituse ja dekoratsiooni ehitustööd.Veenduge, et seadme tööks, hoolduseks ja paigaldamiseks oleks piisavalt ruumi.
(3) Määrake torujuhtme trass, määrake täpselt kindlaks reserveeritud avad ja korpused ning vähendage mõju konstruktsioonile.
(4) Hüvitada esialgse projekti puudulikkus ja vähendada täiendavaid insenerikulusid.
(5) Lõpetada ehitusjooniste valmistamine, koguda ja korraldada õigeaegselt erinevaid ehitusjooniste muudatusteatisi.Pärast ehituse lõppu koostatakse valminud ehitusjoonised, et tagada valmimisjooniste terviklikkus ja autentsus.
2
Elektromehaanilise torujuhtme üksikasjaliku projekteerimise ülesanne
Disaini süvendamise põhiülesanneteks on: keeruliste detailide kokkupõrkeprobleemi lahendamine, puhaskõrguse optimeerimine ja iga eriala optimeerimise marsruudi selgitamine.Läbi vaba kõrguse, suuna ja keeruliste sõlmede optimeerimise ja süvendamise luuakse soodsad tingimused ehitamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks.
Detailprojekti lõplik vorm sisaldab 3D mudelit ja 2D ehitusjooniseid.BIM-tehnoloogia arenguga on tehtud ettepanek, et ehitustöölised, töödejuhataja ja meeskonnajuht peaksid valdama BIM-tehnoloogiat, mis on soodsam kõrgete ja keeruliste projektide ehitamiseks.
3
Disainipõhimõtete süvendamine
(1) Täpsustage iga elektromehaanilise peamise ehitusliides (tingimuste korral teostab peatöövõtja terviklike sulgude valmistamise ja paigaldamise).
(2) Esialgse projekti säilitamise alusel optimeerige torujuhtme suund.
(3) Proovige kaaluda odavamaid võimalusi.
(4) Proovige katsetada ehitamise ja kasutamise mugavust.
4
Torujuhtme paigutuse vältimise põhimõte
(1) Väike toru annab teed suurele torule: väikese toru vältimise kallinemine on väike.
(2) Ajutine muutmine alaliseks: pärast ajutise torujuhtme ärakasutamist tuleb see eemaldada.
(3) Uus ja olemasolev: Paigaldatud vana torustik on katsetamisel ja seda on tülikam vahetada.
(4) Rõhust tingitud gravitatsioon: gravitatsiooniga voolutorustike kallet on raske muuta.
(5) Metall muudab mittemetalliks: metalltorusid on lihtne painutada, lõigata ja ühendada.
(6) Külm vesi teeb sooja vee: Tehnoloogia ja säästmise seisukohalt on sooja vee torustik lühike, mis on kasulikum.
(7) Veevarustus ja drenaaž: drenaažitoru on gravitatsiooniline ja sellel on kaldenõuded, mis on paigaldamisel piiratud.
(8) Madal rõhk tekitab kõrge rõhu: kõrgsurvetorustiku ehitamine nõuab kõrgeid tehnilisi nõudeid ja kõrgeid kulusid.
(9) Gaas teeb vedeliku: veetoru on gaasitorust kallim ja veevoolu energiakulu on suurem kui gaasil.
(10) Vähem tarvikuid teeb rohkem: vähem klapiliitmikke teeb rohkem liitmikke.
(11) Sild laseb veetoru: elektripaigaldus ja hooldus on mugav ning maksumus madal.
(12) Nõrk elekter teeb tugevaks elektri: Nõrk elekter teeb tugevaks elektri.Nõrkvoolujuhe on väiksem, lihtne paigaldada ja odav.
(13) Veetoru teeb õhukanali: õhukanal on üldiselt suurem ja võtab palju ruumi, arvestades protsessi ja säästmist.
(14) Kuum vesi külmutab: külmutustoru on lühem kui soojustoru ja hind on kõrgem.
5
Torujuhtme paigutusmeetod
(1) Kinnitada magistraaltorustik ja seejärel sekundaarne harutorustik: rajale paigutatakse need, millel on mehaanilised parkimiskohad, ohverdades raja ruumi;mehaanilise parkimiskoha puudumisel paigutatakse see parkimiskoha kohale, ohverdades parkimiskoha vaba kõrgust;kui üldine keldri vaba kõrgus on madal, eelistage parkimiskoha vaba kõrguse ohverdamist.
(2) Drenaažitoru paigutamine (survetoru puudub): drenaažitoru on rõhuvaba toru, mida ei saa üles-alla keerata ning seda tuleks hoida sirgjooneliselt, et see vastaks kallele.Üldjuhul tuleks alguspunkt (kõrgeim punkt) võimalikult palju kinnitada tala põhja külge (eelistatakse tala sisseehitamist ja alguspunkt on plaadi põhjast 5–10 cm kaugusel), et teha. see nii kõrgele kui võimalik.
(3) Õhukanalite positsioneerimine (suured torud): Igasugused õhukanalid on suhteliselt suured ja nõuavad suurt ehitusruumi, nii et erinevate õhukanalite asukohad peaksid asuma järgmisena.Kui õhutoru kohal on äravoolutoru (püüdke äravoolutoru vältida ja käsitsege seda kõrvuti), paigaldage see äravoolutoru alla;kui õhutoru kohal ei ole äravoolutoru, proovige see paigaldada tala põhja lähedale.
(4) Pärast rõhuvaba toru ja suure toru asukoha määramist on ülejäänud kõikvõimalikud surveveetorud, sillad ja muud torud.Selliseid torusid saab üldiselt ümber pöörata ja painutada ning paigutus on paindlikum.Nende hulgas tuleks tähelepanu pöörata mineraalisolatsiooniga kaablite teekonnale ja kaablivalikule ning tingimuste korral on soovitatav soetada painduvad mineraalisolatsiooniga kaablid.
(5) Jäta sildade ja torude ridade välisseinte vahele 100–150 mm, pöörake tähelepanu torude ja õhukanalite isolatsiooni paksusele ning sildade painderaadiusele.
(6) Kapitaalremont ja juurdepääsuruum ≥400 mm.
Ülaltoodud on torujuhtme paigutuse põhiprintsiip ja torujuhtmete igakülgse kooskõlastamise protsessis on torujuhe terviklikult korraldatud vastavalt tegelikule olukorrale.
2.Projekti peamised rakenduspunktid
1
Joonistamine Segatud
Modelleerimise ja detailide kujundamise abil salvestati protsessi käigus leitud joonistus- ja kujundusprobleemid ning organiseeriti joonistamise triaaži osana probleemiraportiks.Lisaks torustike tiheduse ja ebasobiva konstruktsiooni ning ebarahuldavate vaba kõrguste probleemidele tuleb tähelepanu pöörata järgmistele punktidele:
Üldjoonis: ①Keldri süvendamisel vaadake kindlasti õues üldjoonist ja kontrollige, kas sissepääsu kõrgus ja asukoht vastavad keldri joonisele.②Kas drenaažitoru kõrguse ja keldri katuse vahel on vastuolu.
Elektrieriala: ① Kas arhitektuurne aluskaart on kooskõlas arhitektuursete joonistega.②Kas joonistusmärgid on täielikud.③ Olenemata sellest, kas eelmaetud elektritorud on suurte torude läbimõõduga (nt SC50/SC65) ja eelmaetud torude või eelmaetud torude tihe kaitsekiht ei vasta nõuetele, on soovitatav need sillaraamide järgi kohandada.④Kas õhutõrjekäigu kaitseseinale on reserveeritud elektriühendusega traathülss.⑤ Kontrollige, kas jaotuskarbi ja juhtkarbi asend on ebamõistlik.⑥ Kas tulekahjuhäirepunkt on kooskõlas veevarustuse ja äravooluga ning tugeva elektriasendiga.⑦ Kas suure võimsusega kaevu vertikaalne auk vastab sillakonstruktsiooni painderaadiusele või siini pistikkasti paigaldusruumile.Kas elektrijaotusruumi jaotuskarpe saab paigutada ning kas ukse avanemissuund ristub jaotuskarpide ja kappidega.⑧ Kas alajaama sisendkorpuse arv ja asukoht vastavad nõuetele.⑨ Kontrollige piksekaitse maandusskeemil, kas välisseina metalltorude, tualettide, suurte seadmete, sildade algus- ja lõpp-punktide, lifti masinaruumide, elektrijaotusruumide ja alajaamade juures pole maanduspunkte.⑩ Kas siibri karbi, tsiviilõhukaitse ukse ja tuletõkkeluugi tuletõkkeukse avamine on vastuolus silla raami või jaotuskarbiga.
Ventilatsiooni ja kliimaseadme põhi: ① Kas arhitektuurne aluskaart on kooskõlas arhitektuursete joonistega.②Kas joonistusmärgid on täielikud.③ Kas ventilaatoriruumis puuduvad vajalikud sektsiooni üksikasjad.④ Kontrollige, kas ristuva põranda, tuletõkkevaheseina ja ülerõhuõhuvarustussüsteemi rõhualandusklapi tulesiibris on puudujääke.⑤ Kas kondensvee väljavool on korrapärane.⑥ Kas seadme number on korras ja täielik, ilma kordusteta.⑦ Kas õhu väljalaskeava kuju ja suurus on selged.⑧ Vertikaalse õhukanali meetod on terasplaat või tsiviilõhukanal.⑨ Kas masinaruumi seadmete paigutus vastab ehitus- ja hooldusnõuetele ning kas klapikomponendid on mõistlikult seadistatud.⑩ Kas kõik keldri ventilatsioonisüsteemid on ühendatud õue ja kas maapinna asukoht on mõistlik.
Veevarustus- ja drenaažijuht: ① kas arhitektuurne aluskaart on kooskõlas arhitektuursete joonistega.②Kas joonistusmärgid on täielikud.③ Kas kogu drenaaž on väljast väljas ja kas keldrisse siseneval drenaažil on tõsteseade.④ Kas surve äravoolu ja vihmavee süsteemiskeemid on vastavad ja täielikud.Kas tuletõrjelifti vundamendi süvend on varustatud drenaažimeetmetega.⑤Kas karteri asend põrkub kokku tsiviilehituskorgiga, mehaanilise parkimiskohaga jne. ⑥Kas kuumaveesüsteemil on tõhus tsirkulatsioonisüsteem.⑦ Kas pumbaruumis, märja häireklapi ruumis, prügijaamas, õliseparaatoris ja muudes veega ruumides on äravoolu- või põrandakanalisatsioonid.⑧ Kas pumbamaja paigutus on mõistlik ja kas reserveeritud hoolduspind on mõistlik.⑨ Kas tuletõrjepumba ruumi on paigaldatud turvaseadmed, nagu dekompressioon, rõhulangus ja veehaamri eemaldaja.
Peamiste ettevõtete vahel: ① Kas seotud punktid on järjepidevad (jaotuskastid, tuletõrjehüdrandid, tuletõrjeventiilipunktid jne).②Kas alajaamas, elektrijaotusruumis vms on torujuhtmete ebaolulisi ristumiskohti. ③ Kas ventilaatoriruumi uks on vastuolus õhu väljalaskeava ja õhukanaliga.Kas konditsioneeri ruumist väljuva õhukanali asukoht läbib müüriseina konstruktsiooni sammast.④ Kas tuletõkkeluugi kohal olev õhk on torujuhtmega vastuolus.⑤ Kas suurte torustike paigaldamisel võetakse arvesse konstruktsiooni kandevõimet.
2.Keldri torustiku paigutus
See projekt on büroohoone.Elektromehaaniline süsteem sisaldab peamiselt: tugev elekter, nõrk elekter, ventilatsioon, suitsu väljatõmbe, ülerõhuõhu juurdevool, tuletõrjehüdrantide süsteem, sprinklersüsteem, veevarustus, drenaaž, survedrenaaž ja keldri läbipesu.
Kogemus erinevate peamiste tööde korraldamisel: ①Mehaaniline parkimiskoht tagab vaba kõrguse üle 3,6 meetri.②Projekteerimisinstituudi süvendamise torustikku ≤ DN50 ei võeta arvesse, seekord seni, kuni igakülgset tuge hõlmav torujuhe vajab optimeerimist.See näitab ka, et torujuhtmete tervikliku optimeerimise olemus ei ole ainult torustike paigutus, vaid ka terviklike tugede skeemi projekteerimine.③ Torujuhtme paigutust tuleb üldjuhul muuta rohkem kui 3 korda ja seda on vaja ise muuta.Uurige teiste kolleegidega ja optimeerige uuesti ning lõpuks arutage ja kohandage uuesti koosolekul.Kuna muutsin seda uuesti, siis tegelikult on palju "sõlmi", mida pole avatud ega silutud.Ainult kontrolli abil saab seda parandada.④Keerukatest sõlmedest saab rääkida kogu erialal, võib-olla on seda lihtne lahendada arhitektuuri või struktuuri erialal.See eeldab ka seda, et torujuhtme optimeerimine eeldab teatud teadmisi ehituskonstruktsioonidest.
Levinud probleemid detailplaneeringus: ① Õhutusavasid ei võeta vahekäigu paigutusel arvesse.②Tavaliste lampide torujuhtme paigutuse algne konstruktsioon tuleks muuta pilulambi paigaldusasendiks, arvestamata pilulambi paigaldusasendit.③ Pihusti harutoru paigaldusruumi ei võeta arvesse.④Klapi paigaldus- ja tööruumi ei võeta arvesse.
3.Tugi ja riidepuu detailne disain
Miks tuleks toe ja riidepuu detailne projekteerimine läbi viia?Kas atlase järgi ei saa valida?Atlase toed ja riidepuud on üheprofessionaalsed;Atlases on kohapeal kõige rohkem kolm toru kuni kümmekond;Atlas kasutab tavaliselt nurkterast või poomi ning kohapealsed laiaulatuslikud toed kasutavad enamasti kanaliterast.Seetõttu puudub projekti igakülgse toetamise atlas, millele saaks viidata.
(1) Igakülgse toe korralduse alus: leidke iga torujuhtme maksimaalne vahe vastavalt spetsifikatsioonile.Tervikliku tugikorralduse vahekaugus võib olla väiksem kui maksimaalne vahekaugus nõutav, kuid ei tohi olla suurem kui maksimaalne vahe.
①Sild: horisontaalselt paigaldatud sulgude vaheline kaugus peaks olema 1,5–3 m ja vertikaalselt paigaldatud sulgude vaheline kaugus ei tohiks olla suurem kui 2 m.
②Õhukanal: kui horisontaalse paigalduse läbimõõt või pikem külg on ≤400 mm, on kronsteini vahekaugus ≤4 m;kui läbimõõt või pikk külg on > 400 mm, on klambrite vahe ≤ 3 m;Määrata tuleks vähemalt 2 fikseeritud punkti ja nende vaheline kaugus peab olema ≤4m.
③ Soonega torude tugede ja riputite vaheline kaugus ei tohiks olla suurem kui järgmine
④ Terastorude horisontaalse paigaldamise tugede ja riidepuude vaheline kaugus ei tohiks olla sellest suurem
määratletud järgmises tabelis:
Terviktoe koormus on suhteliselt suur ning eelistatud on ripptala (kinnitatud tala keskmisele ja ülemisele osale) ning seejärel plaadile kinnitada.Võimalikult paljude talade kinnitamiseks tuleb arvestada konstruktsioonivõrede vahekaugusega.Enamik selle projekti võredest on üksteisest 8,4 meetri kaugusel ja keskel on sekundaarne tala.
Kokkuvõttes tehakse kindlaks, et terviklike tugede paigutusvahe on 2,1 meetrit.Piirkonnas, kus ruudustiku vahe ei ole 8,4 meetrit, tuleks kaug- ja sekundaartala paigutada võrdsete vahedega.
Kui maksumus on prioriteet, saab integreeritud toe paigutada vastavalt maksimaalsele torude ja õhukanalite vahekaugusele ning ruumi, kus sillatugede vahekaugus ei ole rahuldatud, saab täiendada eraldi riidepuuga.
(2) Klambrite terase valik
Selles projektis puudub kliimaseadme veetoru ja peamiselt peetakse silmas DN150.Integreeritud sulgude vaheline kaugus on vaid 2,1 meetrit, mis on torujuhtme eriala jaoks juba väga tihe, seega on valik tavaprojektide omast väiksem.Põrandaalus on soovitatav suuremate koormate jaoks.
Torujuhtme tervikliku paigutuse alusel viiakse läbi tervikliku toe detailne projekt.
4
Reserveeritud korpuse ja konstruktsiooniaukude joonis
Torujuhtme tervikliku paigutuse alusel viiakse edaspidi läbi konstruktsioonis oleva augu detailne projekteerimine ja korpuse seadistamine.Süvendatud torujuhtme asukoha kaudu määrake korpuse ja avade asukohad.Ja kontrollige, kas algselt kavandatud korpuse praktika vastab spetsifikatsiooni nõuetele.Keskenduge majast väljuvate ja tsiviilõhutõrjeala läbivate korpuste kontrollimisele.
4.Taotluse kokkuvõte
(1) Laiaulatusliku toe fikseeritud punkti asend on eelistatud esmasele ja sekundaarsele talale ning toe juur ei tohiks olla kinnitatud tala alla (tala alumine külg on tihedalt täis paisutuspolte, mis pole lihtsad parandama).
(2) Toed ja riidepuud arvestatakse kõikide projektide kohta ja arutatakse järelevalvele.
(3) Terviktugi on soovitav valmistada ja paigaldada peatöövõtja poolt ning suhelda omaniku ja haldusfirmaga hästi.Samas teha head tööd projektjooniste ja torustiku süvendusplaani süvendamise järelevalves, mis võetakse viisa aluseks.
(4) Mida varem algab elektromehaanilise torujuhtme süvendustöö, seda parem on efekt ja seda suurem on reguleerimisruum.Omaniku vahetuseks ja kohanemiseks saab viisa aluseks võtta iga etapi tulemused.
(5) Peatöövõtjana tuleks tähelepanu pöörata elektromehaanika eriala olulisusele ning tsiviilehitust väga tähtsaks pidav peatöövõtja ei suuda sageli hilisemas faasis juhtida ega juhtida muid professionaalseid elektromehaanikatöid.
(6) Elektromehaanilised süvendajad peavad pidevalt tõstma oma erialast taset ning omandades muid erialaseid teadmisi, nagu tsiviilehitus, dekoratsioon, teraskonstruktsioonid jne, saavad nad süveneda ja tasemel optimeerida.
Postitusaeg: 20. juuni 2022